teisipäev, 26. veebruar 2008

Milleks mulle koolitus?

Mul oli kunagi üks töökaaslane, kes oli kategooriliselt koolituste vastu. Ta oli täiesti veendunud, et koolitused on ainult aja raiskamine – mõtle kui palju ma jõuan tööd samal ajal ära teha - oli tema lemmiklause. Tema arvates arenes ta palju rohkem siis, kui ta ise raamatuid luges. Eelkõige ilukirjanduslikke. Seda selleks, et avardada oma maailmapilti. Sest vanale koerale ju uusi trikke ei õpeta! ?
USAs tehti uuring, kus uuriti kui paljud inimesed hakkavad pärast koolitust ka õpitut rakendama. Ja tulemused olid hämmastavad:
* 55% ei proovinud üldse õpitut rakendada;
* 20% mõtles, et võiks proovida kasutada uusi oskusi, kuid ei jõudnud sinnamaani;
* 10% proovis õpitut natuke kasutada;
* 15% proovis ja sai positiivseid tulemusi.
Milleks meile siis koolitused?

Eelkõige peab inimene ise tahtma koolitatud saada ja tulema koolitusele avatud südamega. Lars Hajslund ütleb selle kohta – Training should dare to be in the areas of life, where development not necessarily feels good, but definitely is good. Ehk siis areng ei tule alati lihtsalt kätte – sageli tuleb see läbi õppetundide, mis võivad ka haiget teha. Ja selliseks arenguks peab inimene ise valmis olema.

Teine asi on see kuidas inimesed mõistavad edastatavat sõnumit. Kui vaid ise raamatut lugeda, siis omandatud maht sellest on vaid 7%. Kui lisada sellele tekstile ja sõnadele hääle toon, intonatsioon ja hääle tugevus on mõistmine 38%. Ja kui lisada sellele veel kehakeel on mõistmine ja arusaamine öeldust 55%. Ehk siis kui tahad kellegagi riidu minna siis väljenda oma emotsioone emailiga. Võid kindel olla, et teine pool nägemata ja kuulmata Sinu tegelikku emotsiooni selle taga võib mõista Sind täiesti teisiti. Olen ise samasse ämbrisse korduvalt astunud. See on minu õppimise koht.
Koolitustel on võimalus õpitut omandada ja sõnumit mõista ikka mitmeid kordi suurem, kui vaid ise raamatuid lugedes. Ise mäletan ülikooli ajal eksameid tehes, kuidas mõnda vastust kirjutades tuli lisaks lektori jutule meelde tema hääletoon, kehahoiak ja kus ta siis parajasti ruumis seisis. Tuleb tuttav ette!

Kolmas asi on koolituse ülesehitus ja vorm. Ei mingit igavad loengupidamist! Sest kui mina koolitajana koolitustel räägin, siis õpin sellest kõige rohkem mina ise. Selleks, et koolitatavad ka õpiks annan neile võimaluse koolitusel kaasa rääkida. Seda siis läbi erinevate rühmatööde, arutelude, rollimängude ja õpitu järeleproovimise kaudu. Katrin Aedma oma firma kodulehel toob need õpitu omandamise protsendid kenasti ära.

Koolitaja saab igal koolitusel olla vaid giidiks, sellel enesearendamise teel. Iga inimene ise peab oma enesearendamise rada ikka ise käima. Oma ämbreid kolistama, oma kividest ja kändudest üle saama. Haiget saades jälle püstipäi ja targemana edasi minema.

esmaspäev, 18. veebruar 2008

Koolitussoovitus

Eestisse tuleb mees nimega Lars Hajslund.
Tema koolitused on midagi, mida lihtsalt ei tohi vahele jätta.

Lars on rahvusvahelisel tasemel koolitaja. Ta on koolitanud tippjuhte ja firmasid üle terve maailma. Ta on koolitanud rohkem kui 50 erinevas riigis. Tema teadmised ja kogemused juhtimisest on hämmastavad, ning see kuidas ta neid suudab edasi anda on fantastiline.
Teda on väga hea kuulata ja ta paneb mõtlema ning enda sisse vaatama. See, et Lars Eestisse tuleb on meile väga suur au!
Ja võimalus.

Mul oli võimalus tema koolitusel osaleda 4 aastat tagasi, kui ta rääkis teemal "colour full leadership". Kuidas mõista inimesi läbi 4 erineva värvigamma. Kuidas olla parem juht ja liider? Tõestamaks, et me kõik suudame palju rohkem kui esmapilgul võibolla usume - purustasime koolitusel kõik ühe näpuga harilikku pliiatsit. Ja kõik said sellega hakkama.
Ta ise hüppas selle tõestuseks toolilt šampusepudeli klaasikildudele ning jalutas seal peal. Jalad jäid täiesti terveks.
Tema koolitused on elamus.

Nüüd on ta taas Eestisse tulemas ja esineb koolitusega EBSis ja JCI Kevadkonverentsil. Seekordse koolituse konkreetne teema pole veel paigas. Kuid teda on hea kuulata ükskõik mis teemal!

Tol 4 aasta tagusel ajal olin ma JCI Eesti asepresident ja vastutasin isiksuse arendamise valdkonna eest. Ja enne suurt koolitust viis ta läbi ka koolituse kohalike kodade presidentidele. Sel päeval oli mul võimalus olla tema kaastreener. Aitasin läbi viia tema meeskonnamänge ja outdoor treeninguid. See oli minu jaoks suur võimalus. Ja temalt saadud teadmisi ja kogemusi kasutan siiani oma treeningutel.

reede, 8. veebruar 2008

Raamatusoovitus

Soovitan soojalt lugeda raamatut - Stress kui assümeetriline seisund.
Raamatu autoriteks on meie oma Eesti tunnustatud arstid ja ravijad: Aili Paju ja Riina Raudsik.

Raamatus oli hea leida taaskord tõdemus, et igasuguseid muutused saavad alguse alati meist endist. Seal on väga hea ülevaade põhitõdedest, mida võiks igapäev järgida, et elada täisväärtuslikumat ja energilisemat elu. Lihtne tõde on ju, et ennetamine on alati palju mõistlikum, kui tagajärgedega tegelemine. Ja seda eriti stressi, depressiooni või nendest tingitud haigustega tegelemisel.
Raamatus on väga põhjalikult tutvustatud muutusi mis toimuvad organismis pinge seisundis. Mida see endaga kaasa toob ja mida meiega teeb. Lihtsalt puust ja punaseks, samas põhjalikult meditsiinilisi termineid kasutades. Aga meetodid pingeseisundiga toime tulekuks on üllatavalt lihtsad - veeprotseduurid, toitumine, silmade harjutused ja kehaline koormus. Igapäevased ja lihtsalt teostatavad asjad, kui soov enda ellu rohkem energiat tuua.

2005 osteti USA’s depressioonileevendavat Prozac’i 13.4 miljardi dollari eest (+18% eelmisest aastast). 2004 avastas Suurbritannia Keskkonnaagentuur Prozac’it joogivees kuhu see jõudis veepuhastusjaama heitveest. USA Baylori Ülikooli teadlased avastasid Prozac’i kaladest – mõlemad on märgid ravimi ohtrusest.

Seega ära unusta ennast! Vaata enda sisse ja leia üles asjad, mis Su ellu pingeid toovad, miks toovad ning kuidas seda muuta.
Tulen hea meelega ka stressikoolitust Sinu firmasse tegema!

We have no more right to consume happiness without producing it than to consume wealth without producing it.-George Bernard Shaw

pühapäev, 3. veebruar 2008

Aieseci konverents - Liidrite arendamise päev

Mul oli suurepärane võimalus esineda Aieseci õppesarja "Klapid eest" Liidrite arendamise päeval.
Etteantud teema oli enesejuhtimine - kuidas oma elu üle rohkem kontrolli saada. Keskendusin asjadele, mis meist sõltuvad ja mis mitte. Miks on eesmärgistatud tegevus hea, millistele tingimustele üks hea eesmärk peaks vastama ja kuidas eesmärke seada? Ja mis nende eesmärkidega siis peale hakata. Et täiesti OK on vahepeal tagasilööke kogeda, sest see annabki just võimaluse targemana edasi minna. Kuidas säilitada eneseusku ja motivatsiooni?
Tagasiside oli väga hea.

Sain esinemise eest kingituseks DVD - "Ettevõtliku noore teejuht".
Aieseci noored on väga tublid ja sinna väga hea materjali kokku korjanud. Seal on lahti kirjutatud, kuidas oma ettevõtet alustada, mida see endaga kaasa toob ja mis on seadusandlus ettevõtluses. Lisaks räägivad 7 erinevat ettevõtte juhti oma kogemust - kuidas nad oma ettevõtte alustasid, mida see neile andnud on ja mida ettevõtlus nende jaoks tähendab.
Andres Koger ütleb seal intervjuus: Kui Sa teed tööd rahuldavalt, siis saad Sa kinga. Kui teed tööd hästi, siis saad Sa rahuldavalt palka. Kui teed tööd väga hästi, siis saad keskmiselt palka. Kui Sa teed tööd väljapaistvalt, siis Sa saad kõik mis Sa tahad!"

On aeg vaadata enda sisse ja küsida endalt - mis moodi ma tööd teen?
Kas see on vastavuses sellega, mida ma tõeliselt teha tahan? Olen ma rahul oma töö tulemustega? Kas need tulemused ka tegelikult Sinu võimetele vastavad? Mis Sind tagasi hoiab?
Mis hoiab Sind tagasi saamast kõik mida Sa tahad?

pühapäev, 27. jaanuar 2008

Pisiasjadest koosneb maailm!

Ma käisin JCI Eesti koolitusüirutsel Stardipauk.

JCIs on kombeks, et igal üritusel on kõigil osalejatel oma nimesilt. Ja nii sain minagi endale oma nimega sildi. See on kena komme ja annab hea võimaluse harjutada nimepidi kõnetamist, mis on üks hea suhtluse aluseid ja tekitab inimestes alati positiivse meeleolu.

Seekord sain ma aga veidi erineva nimesildi kui kõik ülejäänud kohalviibijad. Minu sildile oli üks väike lilleke joonistatud. Ma ei tea miks? Võibolla seepärast, et pole ammu ühelgi koja üritusel olnud võibolla oli nimesildi kirjutajal parajasti lille joonistamise meeleolu.

Igaljuhul, see väike lilleke mu nimesildil tekitas uskumatult palju elevust. Inimesi käis ridamisi küsimas - oi miks Sul lilleke nime juurde on joonistatud? Kas Sa ise joonistasid? Kas Sa palusid joonistada? Nalja ja naeru kui palju. Üks sõber sai sellest inspiratsiooni ja joonistas enda nime juurde suure naerunäo - mitte tavaline smilie ikka juuste ja kõrvadega nagu päris. Et tal oleks lihtsalt ka midagi joonistatud.


Sellised väikesed asjad kisuvad väga sageli tavapärasest rutiinist välja. Midagi mis on teistmoodi. Midagi mis tõmbab tähelepanu.


Too oma ellu selliste väikeste pisiasjadega vaheldust. Iseenda ja teiste jaoks.

Osta oma töölauale värskeid lilli. Või mine mandariinikotiga tööle. Vali tavapärase töölesõitmise tee asemel mõni teine. Pane õhtusöögi lauale küünal põlema (kui see muidugi alati seal ei põle).

Kirjuta vahel vahelduseks vasaku käega, lihtsalt seepärast, et öelda oma ajule - asju saab teha ka teisiti. Seda viimast teeb muide aeg ajalt ka Fernando Sanches Arias.


Läbi selle saame oma ellu tuua rohkem loovust ja loovamaid lahendusi mis iganes murele või probleemile.

reede, 18. jaanuar 2008

Ma olen Su ori ! ?

Oled Sa mõelnud, mida tähendab meie igapäeva väljendustes sõna "Tsau!"
See on ju nii tavaline - tsau mis teed, tsau kuidas läheb , tsau varsti näeme.

Pole sellele ise kunagi mõelnud, kuid see seletus jõudis minuni ja ma tahan seda teiega jagada.

Sõna "tsau" tuleb itaalia keelsest sõnast "Ciao."
Keskaegsed veneetslased tervitasid kõige lähedasemaid sõpru sõnadega: "Sono il suo schiavo!".
Mis tõlkes tähendab - " Ma olen su ori!"
Lõpuks jäi sellest kaunist tervitusest järgi viimase sõna lühendatud variant ciao.

Tänapäeva egostlikus ja materjaliseerunud maailmas tundub see tervitus kuidagi kohatu ja võõras. Minul on igaljuhul väga vähe neid inimesi, kellele saaksin ja tahaksin seda siiralt öelda. Eriti seda tegelikku tähendust teades.

Inimkonna teenimine on elu parim töö - ütleb JCI kreedo üks osa. Kuid kui palju me seda siiski siiralt teeme? Pahatihti on seal ikka taga mingil määral kasusaamine, enda upitamine, lootus paremale elule? Mida Sa tegid viimati ilma et oleks midagi vastu lootunud - isegi mitte tänutunnet pilgus ja tunnustust? Isegi mitte naeratust? Isegi mitte Sinule pühendatud aega?

Olen mõelnud, et varem polnudki inimestel aega egoistlik olla. Kui oli ikka laua ääres oma tosin suud, mis süüa tahtsid, põld ootas harimist ja loomad toitmist. Hingesid, kes Sinust sõltusid oli lihtsalt nii palju. Põhitegevus oli enese ja teiste alalhoid. Nüüd on see Maslow püramiid vastupidi keeratud - oluliseks on saanud loosungid, mis algavad sõnaga "mina". Minu karjäär, minu vajadused, minu eneseteostus, mina, mina, mina....

Raamat "Heast Suurepäraseks", mille üks hea sõber kinkis, ütleb, et heast suurepäseks juhtide vahel eristus üks oluline tunnusjoon. Nad jätsid enda soovid ja vajadused tahaplaanile. Isegi kui suurepärased tulemused viitasid ainuisikuliselt temale, viitas ta sellegipoolest oma meeskonnale, oma firma võimekusele jne.

Seega: "Sa võid elus kõik saavutada, kui ei tee numbrit sellest, keda saavutuste eest tunnustatakse." Harry Truman

esmaspäev, 14. jaanuar 2008

Juhioskuste parim kool!

Valmistan ette praegu koolitust ühe firma keskastme juhtidele. Ja see on pannud mind oma juhtimiskogemusele rohkem analüüsima. Sain väga olulise juhtimiskogemuse võrra rikkamaks olles JCI Toompea president.
Tol aastal tuli tegeleda mitmete erinevate probleemidega ja vaip tõmmati jalge alt ikka päris mitu korda ära. Kuid kogemutepagas on seda võimsam.

Mida ma tookord kõige rohkem juhtimisest õppisin:
1.
Kõigepealt tuleb teha otsuseid organisatsiooni huvidest lähtuvalt, Sinu kui juhi sümpaatiad ja soovid on hoopis teisejärgulisemad. Firmas siis eelkõige omanike huvid, siis töötajate huvid ja siis alles Sinu enda huvid. Parim variant on muidugi kui need kasvõi osaliselt mingis valdkonnas kattuvad.
2. Kogu tagasiside ja kriitika mis Sa saad, EI ole mitte kunagi suunatud Sinu isiksuse vastu. See on suunatud Sinu käitumise ja Sinu tegevuste vastu. Oluline on sellest kriitikast õppida, mitte isiklikult võtta, ning targemana edasi minna.
3. Demokraatia sageli pidurdab arengut. Kui on vaja otsuseid teha kiiresti ja konkreetselt, pole sageli aega, ega mõtet kõigilt nõusolek saada. Palju olulisem, et liikumissuund oleks kõigil kokkulepitud ja sellest oleks kõigil ühesugune arusaam. Kui on otsust vaja teha, siis tee see ja mine edasi.
4. Tagasiside ja positiivsus on väga suured liikuma panevad jõud.
5. Usaldus ja koostöövalmidus taastuvad väga pika ajal. Kui üldse. Lihtsalt head inimest pole mõtet mängida, kui näed et eesmärk on vaja täita ja tegelikkuses asi ei tööta.
6. Juhina ei saa ma vastu võtta otsuseid, millele hiljem järgi mõeldes häbi on. Isegi kui osad juhatuse liikmed Sinu otsusele täielikult vastu on.
7. Inimesed on kohutavalt puudutatud, kui koosolekult tuleb mingi punkt üles ja nemad ei ole sellest midagi kuulnud. Lihtsalt inimesed on konservatiivsed ja näevad ootamtuses rünnakut tema stabiilsele positsioonile.
8. Kui oled vea teinud siis tunnista seda avalikult. AGA. Ärgem unustagem, et juht on alasti! Sinu alluvad saavad aru, milles on point ja ilmaasjate vea tunnistamine, kui seda viga ei ole tehtud ajab rahva segadusse - st. mängitakse mingit mängu, mille tagamõttest nad aru ei saa.
9. Väga palju otsuseid tehakse isikliku meeldivuse pinnalt. Näiteks 70% inimesi ostab sellepärast et neile meeldib see müüja. Nii ka juhtimise otsused ja mitte otsustamised. Ka Eesti sai Euroopa Liitu, sest neile meeldis Kristiina Ojuland, Alar Streiman, Lennart Meri jne. Aga enamasti see salatakse maha ja isiklikku tagapõhja ei tunnistata.
10. Peamine on see, et oled inimeste ees olnud aus ja avatud, tegemata vahet nende vahel ja jagades kõigiga kõike ja selle eest Sind austatakse ja armastatakse!