Valmistan ette praegu koolitust ühe firma keskastme juhtidele. Ja see on pannud mind oma juhtimiskogemusele rohkem analüüsima. Sain väga olulise juhtimiskogemuse võrra rikkamaks olles JCI Toompea president.
Tol aastal tuli tegeleda mitmete erinevate probleemidega ja vaip tõmmati jalge alt ikka päris mitu korda ära. Kuid kogemutepagas on seda võimsam.
Mida ma tookord kõige rohkem juhtimisest õppisin:
1. Kõigepealt tuleb teha otsuseid organisatsiooni huvidest lähtuvalt, Sinu kui juhi sümpaatiad ja soovid on hoopis teisejärgulisemad. Firmas siis eelkõige omanike huvid, siis töötajate huvid ja siis alles Sinu enda huvid. Parim variant on muidugi kui need kasvõi osaliselt mingis valdkonnas kattuvad.
2. Kogu tagasiside ja kriitika mis Sa saad, EI ole mitte kunagi suunatud Sinu isiksuse vastu. See on suunatud Sinu käitumise ja Sinu tegevuste vastu. Oluline on sellest kriitikast õppida, mitte isiklikult võtta, ning targemana edasi minna.
3. Demokraatia sageli pidurdab arengut. Kui on vaja otsuseid teha kiiresti ja konkreetselt, pole sageli aega, ega mõtet kõigilt nõusolek saada. Palju olulisem, et liikumissuund oleks kõigil kokkulepitud ja sellest oleks kõigil ühesugune arusaam. Kui on otsust vaja teha, siis tee see ja mine edasi.
4. Tagasiside ja positiivsus on väga suured liikuma panevad jõud.
5. Usaldus ja koostöövalmidus taastuvad väga pika ajal. Kui üldse. Lihtsalt head inimest pole mõtet mängida, kui näed et eesmärk on vaja täita ja tegelikkuses asi ei tööta.
6. Juhina ei saa ma vastu võtta otsuseid, millele hiljem järgi mõeldes häbi on. Isegi kui osad juhatuse liikmed Sinu otsusele täielikult vastu on.
7. Inimesed on kohutavalt puudutatud, kui koosolekult tuleb mingi punkt üles ja nemad ei ole sellest midagi kuulnud. Lihtsalt inimesed on konservatiivsed ja näevad ootamtuses rünnakut tema stabiilsele positsioonile.
8. Kui oled vea teinud siis tunnista seda avalikult. AGA. Ärgem unustagem, et juht on alasti! Sinu alluvad saavad aru, milles on point ja ilmaasjate vea tunnistamine, kui seda viga ei ole tehtud ajab rahva segadusse - st. mängitakse mingit mängu, mille tagamõttest nad aru ei saa.
9. Väga palju otsuseid tehakse isikliku meeldivuse pinnalt. Näiteks 70% inimesi ostab sellepärast et neile meeldib see müüja. Nii ka juhtimise otsused ja mitte otsustamised. Ka Eesti sai Euroopa Liitu, sest neile meeldis Kristiina Ojuland, Alar Streiman, Lennart Meri jne. Aga enamasti see salatakse maha ja isiklikku tagapõhja ei tunnistata.
10. Peamine on see, et oled inimeste ees olnud aus ja avatud, tegemata vahet nende vahel ja jagades kõigiga kõike ja selle eest Sind austatakse ja armastatakse!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Jüri Tümanok kirjutas mulle nii hea vastuse meilile. Ja tema loal postitan selle nüüd siia ka.
Hästi tore on lugeda sinu mõtteid saadud kogemuset.
Jah, need on kindlasti ühed olulised kogemused millest kooruvad teadmised juhi käitumise kohta.
Mõne asja osas näen ma natule teisi aspekte.
Alati ei ole nii, et esmalt tuleb vaadata omaniku huvi, siis töötaja huvi ja siis enad kuvi. Iga juhus on kinni mitmetest tahkudest ja vastanditest.
Omanik- töötaja, Klient-omanik; keskond-äri, kodu-töö; ühiskond-indiviid; tänane heaolu-homne heaolu jne.
Head otsused on need, mis parimal moel suudavad tekitada tasakaalu erinevate vastatandite vahel.
Jah samas on sul õigus - et otsuse mittetegamine on igati halvem kui otsus.
Kuid siikohal on alati küsimus ka otsuse ajastatuses. Mõni kord kui peaks väga punnitama mingi asjaga - tasub ehk natuke oodata ja siis ajaga kaasnevad ka ootamatud uste avanemised lahendustele. Jälle on vaja tajuda, kas asja üle mitte otsustamine võib tuua suurt kahju.
Koosolekutel uued teemad. Sõltub jälle koosolekust. Kui ajagraafik on pingeline, siis uued temad on koosolekul frustreerivad. Kui ajagraafik ei ole pingeline, siis suudetakse uus teema ka läbi seedida - aga selleks on vaja aega. Seega üks suur demotivaator on pigem ülekoormatus ( ja mitte niivõrd uus teema) Ja samas ka alakoormatus demotiveerib.
Kas kõigega peab kõikke jagama? Ei ole päris kindel. Selles suhetes on kül nii, et mida rohkem infot jagad kõigile, seda paremini on inimesed informeeritud ja seda paremini nad oskavad orienteeruda iseseisvalt. Aga kui inimene ei suuda teha iseseisvat tööd mingis osas, siis osa infost muutub müraks. Müra ei ole vaja tekitada. Siinkohal kehtib jäälle see otsustamise asi, taotlus on saavutada vastandite ühtsus ehk tasakaalupunkt vastandite vahel.
Ja siis olen veel avastanud, et isiklikud huvid tuleb siduda ka organisatsuiooni huvidega ja omaniku huvidega ja leida selles ka tasakaal. Kõik peavad oma saama. Ilma isiklike huvide täitumiseta kaob ju huvitatus.
No ma ei tea-nüüd läks targutamiseks.
Aga sellised need mõtted tulid.
Sära sulle päevadesse ja hääd kõhutunnet.
Jüri
Minu vastus oli talle: Olen Sinuga nõus, et tasakaalu leidmine erinevate aspetkide ja eesmärkide ja enda sees on väga oluline.
Postita kommentaar