laupäev, 5. jaanuar 2008

Mida me juhime?

Ma olen ettevalmistanud koolitused: aja- ja stressijuhtimine.

Vestlused heade sõpradega on mind pannud viimastel nädalatel palju mõtlema, mida ja kui palju me üldse juhtida saame.

Sest aega ei saa juhtida. Aeg voolab ise teatud oma rütmis katkematu jadana.
Mida me saame oma ajaga teha, on seda planeerida. Kuid ajaplaneerimine koolituse nimeks samuti ei sobi, sest seal jagan tööriistu ja nippe kuidas aega efektiivsemalt kasutada. Planeerimine on ju tulemusliku ajakasutuse üks osa ja võimalus.

Stress on seisund, mida justkui ka juhtida ei saa. Stressi saab ohjata või hoopis ennetada. Kuid jällgi pole see just sobiv pealkiri koolitusele. Seal õpime kuidas õigesti hingata, leida oma stressimineku peamised põhjused, et neid siis vähendada. Et oleks võimalus ennast teadlikumalt jälgida.

Sealt edasi hakkasin otsima, mida me juhtida saame. Minu sõbrad ütlesid, et juhtida saab protsesse.
Wikipedia ütleb, et juhtimine on on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine.
Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud vähemalt planeerimist, organiseerimist, mehitamist, motiveerimist, koordineerimist, kontrollimist ja ka võimustamist.

Leidsin ühe huvitava definitsiooni veel. Juhtimine on mõju!
Ja see sobib täiesti minu koolitustega - saavutada suurem mõju iseenda üle, motiveerida ennast, planeerida paremini oma tegevusi, mehita - leia inimesed endale appi, kordineeri oma tegevusi, et nad üle pea ei kasvaks ja iseennast ka. Objektiks ja subjektiks oled mõlemal juhul Sina ise.

Ehk siis niikaua, kuni ma pole leidnud sama seksikat koolituse nime nagu "õnne valem" jäävad aja- ja stressijuhtimine sellise nimega. Kõik head ideed on teretulnud.

Kommentaare ei ole: