Pisiasjadest koosneb maailm!

Ma käisin JCI Eesti koolitusüirutsel Stardipauk.

JCIs on kombeks, et igal üritusel on kõigil osalejatel oma nimesilt. Ja nii sain minagi endale oma nimega sildi. See on kena komme ja annab hea võimaluse harjutada nimepidi kõnetamist, mis on üks hea suhtluse aluseid ja tekitab inimestes alati positiivse meeleolu.

Seekord sain ma aga veidi erineva nimesildi kui kõik ülejäänud kohalviibijad. Minu sildile oli üks väike lilleke joonistatud. Ma ei tea miks? Võibolla seepärast, et pole ammu ühelgi koja üritusel olnud võibolla oli nimesildi kirjutajal parajasti lille joonistamise meeleolu.

Igaljuhul, see väike lilleke mu nimesildil tekitas uskumatult palju elevust. Inimesi käis ridamisi küsimas - oi miks Sul lilleke nime juurde on joonistatud? Kas Sa ise joonistasid? Kas Sa palusid joonistada? Nalja ja naeru kui palju. Üks sõber sai sellest inspiratsiooni ja joonistas enda nime juurde suure naerunäo - mitte tavaline smilie ikka juuste ja kõrvadega nagu päris. Et tal oleks lihtsalt ka midagi joonistatud.

Sellised väikesed asjad kisuvad väga sageli tavapärasest rutiinist välja. Midagi mis on teistmoodi. Midagi mis tõmbab tähelepanu.

Too oma ellu selliste väikeste pisiasjadega vaheldust. Iseenda ja teiste jaoks.

Osta oma töölauale värskeid lilli. Või mine mandariinikotiga tööle. Vali tavapärase töölesõitmise tee asemel mõni teine. Pane õhtusöögi lauale küünal põlema (kui see muidugi alati seal ei põle).

Kirjuta vahel vahelduseks vasaku käega, lihtsalt seepärast, et öelda oma ajule - asju saab teha ka teisiti. Seda viimast teeb muide aeg ajalt ka Fernando Sanches Arias.

Läbi selle saame oma ellu tuua rohkem loovust ja loovamaid lahendusi mis iganes murele või probleemile.

Ma olen Su ori ! ?

Oled Sa mõelnud, mida tähendab meie igapäeva väljendustes sõna "Tsau!"
See on ju nii tavaline - tsau mis teed, tsau kuidas läheb , tsau varsti näeme.

Pole sellele ise kunagi mõelnud, kuid see seletus jõudis minuni ja ma tahan seda teiega jagada.

Sõna "tsau" tuleb itaalia keelsest sõnast "Ciao."
Keskaegsed veneetslased tervitasid kõige lähedasemaid sõpru sõnadega: "Sono il suo schiavo!".
Mis tõlkes tähendab - " Ma olen su ori!"
Lõpuks jäi sellest kaunist tervitusest järgi viimase sõna lühendatud variant ciao.

Tänapäeva egostlikus ja materjaliseerunud maailmas tundub see tervitus kuidagi kohatu ja võõras. Minul on igaljuhul väga vähe neid inimesi, kellele saaksin ja tahaksin seda siiralt öelda. Eriti seda tegelikku tähendust teades.

Inimkonna teenimine on elu parim töö - ütleb JCI kreedo üks osa. Kuid kui palju me seda siiski siiralt teeme? Pahatihti on seal ikka taga mingil määral kasusaamine, enda upitamine, lootus paremale elule? Mida Sa tegid viimati ilma et oleks midagi vastu lootunud - isegi mitte tänutunnet pilgus ja tunnustust? Isegi mitte naeratust? Isegi mitte Sinule pühendatud aega?

Olen mõelnud, et varem polnudki inimestel aega egoistlik olla. Kui oli ikka laua ääres oma tosin suud, mis süüa tahtsid, põld ootas harimist ja loomad toitmist. Hingesid, kes Sinust sõltusid oli lihtsalt nii palju. Põhitegevus oli enese ja teiste alalhoid. Nüüd on see Maslow püramiid vastupidi keeratud - oluliseks on saanud loosungid, mis algavad sõnaga "mina". Minu karjäär, minu vajadused, minu eneseteostus, mina, mina, mina....

Raamat "Heast Suurepäraseks", mille üks hea sõber kinkis, ütleb, et heast suurepäseks juhtide vahel eristus üks oluline tunnusjoon. Nad jätsid enda soovid ja vajadused tahaplaanile. Isegi kui suurepärased tulemused viitasid ainuisikuliselt temale, viitas ta sellegipoolest oma meeskonnale, oma firma võimekusele jne.

Seega: "Sa võid elus kõik saavutada, kui ei tee numbrit sellest, keda saavutuste eest tunnustatakse." Harry Truman

Juhioskuste parim kool!

Valmistan ette praegu koolitust ühe firma keskastme juhtidele. Ja see on pannud mind oma juhtimiskogemusele rohkem analüüsima. Sain väga olulise juhtimiskogemuse võrra rikkamaks olles JCI Toompea president.
Tol aastal tuli tegeleda mitmete erinevate probleemidega ja vaip tõmmati jalge alt ikka päris mitu korda ära. Kuid kogemutepagas on seda võimsam.

Mida ma tookord kõige rohkem juhtimisest õppisin:
1. Kõigepealt tuleb teha otsuseid organisatsiooni huvidest lähtuvalt, Sinu kui juhi sümpaatiad ja soovid on hoopis teisejärgulisemad. Firmas siis eelkõige omanike huvid, siis töötajate huvid ja siis alles Sinu enda huvid. Parim variant on muidugi kui need kasvõi osaliselt mingis valdkonnas kattuvad.
2. Kogu tagasiside ja kriitika mis Sa saad, EI ole mitte kunagi suunatud Sinu isiksuse vastu. See on suunatud Sinu käitumise ja Sinu tegevuste vastu. Oluline on sellest kriitikast õppida, mitte isiklikult võtta, ning targemana edasi minna.
3. Demokraatia sageli pidurdab arengut. Kui on vaja otsuseid teha kiiresti ja konkreetselt, pole sageli aega, ega mõtet kõigilt nõusolek saada. Palju olulisem, et liikumissuund oleks kõigil kokkulepitud ja sellest oleks kõigil ühesugune arusaam. Kui on otsust vaja teha, siis tee see ja mine edasi.
4. Tagasiside ja positiivsus on väga suured liikuma panevad jõud.
5. Usaldus ja koostöövalmidus taastuvad väga pika ajal. Kui üldse. Lihtsalt head inimest pole mõtet mängida, kui näed et eesmärk on vaja täita ja tegelikkuses asi ei tööta.
6. Juhina ei saa ma vastu võtta otsuseid, millele hiljem järgi mõeldes häbi on. Isegi kui osad juhatuse liikmed Sinu otsusele täielikult vastu on.
7. Inimesed on kohutavalt puudutatud, kui koosolekult tuleb mingi punkt üles ja nemad ei ole sellest midagi kuulnud. Lihtsalt inimesed on konservatiivsed ja näevad ootamtuses rünnakut tema stabiilsele positsioonile.
8. Kui oled vea teinud siis tunnista seda avalikult. AGA. Ärgem unustagem, et juht on alasti! Sinu alluvad saavad aru, milles on point ja ilmaasjate vea tunnistamine, kui seda viga ei ole tehtud ajab rahva segadusse - st. mängitakse mingit mängu, mille tagamõttest nad aru ei saa.
9. Väga palju otsuseid tehakse isikliku meeldivuse pinnalt. Näiteks 70% inimesi ostab sellepärast et neile meeldib see müüja. Nii ka juhtimise otsused ja mitte otsustamised. Ka Eesti sai Euroopa Liitu, sest neile meeldis Kristiina Ojuland, Alar Streiman, Lennart Meri jne. Aga enamasti see salatakse maha ja isiklikku tagapõhja ei tunnistata.
10. Peamine on see, et oled inimeste ees olnud aus ja avatud, tegemata vahet nende vahel ja jagades kõigiga kõike ja selle eest Sind austatakse ja armastatakse!

Efektiisus

See kui Sa rohkem ennast arendad ja muudkui õpid, õpid õpid, muutud iga päevaga justkui targemaks ja efektiivsemaks.

Kuid siin tuleb kindlasti meeles pidada ka iseennast. Kui Sa iseendasse ei investeeri - ei võta aega enda jaoks, ei rakenda õpitut, siis on see vaid raisatud aeg ning efektiivsusest ei saa juttugi olla.

Minuga juhtus täpselt nii. Olin lausa ülekoolitatud - ahmisin kõike mis võimalik ja kätte sain. Nii tööl kui ka JCIs. Kuid unustasin sealjuures ennast ära. Koolitused muutusid pigem tüütavaks ja vahel ka aega raiskavaks. Ma pole nüüd mitu aastat ühelgi koolitusel käinud. Ja see aeg on olnud ülioluline aeg, kõik koolitused enda joaks tõeliselt läbi mõelda. Olen kõik koolituste materjalid enda jaoks uuesti avastanud, olen need uuesti läbi töödanud ja enda aspektist läbi mõelnud.
Ja hulganiselt raamatuid lugenud, omas tempos et oleks aega rohkem parallele tuua ja rohkem mõtiskleda loetu üle.
Seepärast olengi valmis nüüd oma kogemust ka kõigiga jagama.

Selle kohta on S. Covey oma raamatus "Väga efektiivse inimese 7 harjumust" toonud järgneva näite:
Vaene talumees avastas ühel päeval, et tema lemmikhane pesas on sädelev kuldne muna. Tema esimene mõte on, et see on mingi riugas. Ta kavatseb muna juba minema vista, kuid siis tuleb talle mõte ning ta hakkab selle asemel hoopis muna väärtust uurima.
Muna on puhtast kullast. Talumees ei suuda oma õnne uskuda. Ja kui sama kordub ka järgmisel päeval, muutub ta veelgi umbusklikumaks. Igal hommikul ärkab ta üles, et tormata pesa juurde ja leida järgmine kuldmuna. Ta muutub muinasjutuliselt rikkaks, kõik näib liiga hea, et olla tõsi.
Kuid koos jõukuse kasvuga kasvab ka ahnus ja läbematus. Olles võimetu päevast päeva üht kuldmuna ootama, otsustab talumees, et tapab hane ja saab need kõik korraga kätte. Kuid kui ta hane lõhki lõikab, leiab ta, et see on tühi. Seal ei ole kuldmune - ja nüüd ei ole tal ka nende saamise võimalust. Talumees hävitas hane, kes neid tootis.
See lugu näitab, et efektiivsus on kahe asja funktsioon: see, mida toodetakse (kuldmunad) ja tootev vara, ehk võime toota (hani).
Kui Sa rakendad elumudelit, mis keskendub kuldmunadele ja eirad hane, oled varsti ilma varast, mis kuldmune toodab. Teisest küljest, kui Sa hoolitsed ainuüksi hane eest, ega taotlegi kuldmune, pole Sul peagi enam vahendeid, millega ennast ja hane toita.
See kehtib väga mitmetes olukordades.

Millest õnnestumine sõltub?

Millest sõltub Sinu elu oluliste asjade õnnestumine või ebaõnnestumine?

Ma leidsin sellise hea tsitaadi:

"Inimesed komistavad tihti. Ebaõnnestumiseks muutub see komistus siis kui nad hakkavad selles kedagi teist süüdistama!" Tundmatu autor.

Kui miski ei lähe nii nagu soovisid, siis esimesena tuleb ikka pähe mõte - mul ei olnud piisavalt vahendeid, raha, aega, kogemust, tehnikat jne.
Tegelikkuses kui Sa tõeliselt tahad ja Sinu mõte ja emotsioon on selleks valmis, siis Sa oled võimeline kõik võimalikud takistused ületama ning oma eesmärgid täitma.
Kui oled piisavalt mänguline ja loov jõuavad need lahendused ja inimesed ise Sinuni. Seda muidugi juhul kui teed midagi, mida tõeliselt teha tahad ja sellesse siiralt usud.

Väga raske on vilja lõigata sealt, kuhu me pole seda külvanud või külvamise vajaduse hoopis unustada. Kas oled kunagi mõelnud, kui naeruväärne oleks püüdlus "tuupida" talus - kuidas millal mida teha - unustada kevadel külvamine, logeleda kogu suvi ja loota sügisel saak salve saada? Talu on loomulik süsteem - kui näed vaeva saad ka tulemusi.

Lõikad alati seda mida külvad, kurvist otse lõigata pole võimalik!

Mida me juhime?

Ma olen ettevalmistanud koolitused: aja- ja stressijuhtimine.

Vestlused heade sõpradega on mind pannud viimastel nädalatel palju mõtlema, mida ja kui palju me üldse juhtida saame.

Sest aega ei saa juhtida. Aeg voolab ise teatud oma rütmis katkematu jadana.
Mida me saame oma ajaga teha, on seda planeerida. Kuid ajaplaneerimine koolituse nimeks samuti ei sobi, sest seal jagan tööriistu ja nippe kuidas aega efektiivsemalt kasutada. Planeerimine on ju tulemusliku ajakasutuse üks osa ja võimalus.

Stress on seisund, mida justkui ka juhtida ei saa. Stressi saab ohjata või hoopis ennetada. Kuid jällgi pole see just sobiv pealkiri koolitusele. Seal õpime kuidas õigesti hingata, leida oma stressimineku peamised põhjused, et neid siis vähendada. Et oleks võimalus ennast teadlikumalt jälgida.

Sealt edasi hakkasin otsima, mida me juhtida saame. Minu sõbrad ütlesid, et juhtida saab protsesse.
Wikipedia ütleb, et juhtimine on on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine.
Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud vähemalt planeerimist, organiseerimist, mehitamist, motiveerimist, koordineerimist, kontrollimist ja ka võimustamist.

Leidsin ühe huvitava definitsiooni veel. Juhtimine on mõju!
Ja see sobib täiesti minu koolitustega - saavutada suurem mõju iseenda üle, motiveerida ennast, planeerida paremini oma tegevusi, mehita - leia inimesed endale appi, kordineeri oma tegevusi, et nad üle pea ei kasvaks ja iseennast ka. Objektiks ja subjektiks oled mõlemal juhul Sina ise.

Ehk siis niikaua, kuni ma pole leidnud sama seksikat koolituse nime nagu "õnne valem" jäävad aja- ja stressijuhtimine sellise nimega. Kõik head ideed on teretulnud.