reede, 31. juuli 2009
Kuidas Sa ennast tunned?
Enamasti on vastus - OK, normaalselt, enam -vähem jne.
Vahel ka - ma ei tea!
Hmm! Mõtle uuesti.
Mitte ükski antud vastusest EI OLE TUNNE.
Kuidas Sa ennast tegelikult tunned?
Psüholoogid jagavad peamised tunded 4 alamkategooriasse: rõõm, kurbus, hirm, viha.
Enamus meie tundeid on mõne 4 põhitundega seotud või kombinatsioon nendest.
Huvitav on see, et enamus sellest loetelust oleks justkui negatiivse alatooniga. Samas ka kõige rohkem edasiviivad. Ja samas pole vaid sõnaga RÕÕM seotud asjad positiivsed. Tunded nagu viha ja hirm on täiesti normaalsed tunded, mis aitavad meil ennast kaitsta. Ilma vahel kurbust tundmata ei oskaks me hinnata ka rõõmsaid hetki.
Ükski tunne ei ole HEA ega HALB. See oled Sina ise!
2 aastat tagasi kui pärast väikest vaheaega hakkasin taas koolitusi tegema, siis kirjutasin oma skype nime taha: ootan suure ärevusega koolitust. Ja üks väga hea inimene mu elus kirjuta mulle - muuda see tunne elevuseks. Elevus on hoopis positiivsem tunne koolitusega alustada kui ärevus. Ja see toimis! Vägahästi.
Mõtleme me peaga ja tunneme südamega. Need traditsioonilised vastused tulevad Sinu peast, selleks et leida üles oma tunded pead vaatama oma südamesse.
Sest ainult nii saad oma tundeid teadvustada ja juhtida.
Ja läbi selle juhtida ka iseennast.
Paremini! Palju paremini!
See vahva pilt tunnetest on pärit SIIT.
kolmapäev, 29. juuli 2009
Postitus Kai Roer blogis motivatsioonist
Panin sinna kirja oma mõtisklused motivatsioonialal ja ka selle, mis mind ennast motiveerib.
Seda postitust saad lugeda SIIT.
reede, 17. juuli 2009
Leia üles oma peidetud võimalused
Igati arendavad on mängud, kus pead paeltega ühendatud pallid tõmba läbi rõngaste ja võrude. Sama moodi tundub see esmailgul täiesti võimatu ülesanne. Aasta tagasi kingiti selline mäng minu õe lapsele. Terve pere lahendas ja lahendust ei leidnud. Kui otsustasin, et proovin nüüd ebatraditsioonilist lähenemist. Otsustasin, et NÜÜD mõtlen kastist välja, siis lahendust oli käes 5 minutiga.
kolmapäev, 15. juuli 2009
Metsmaasikametsa meditatsioon
Marjade korjamine on nii mõneski mõttes vägagi sarnane meditatsioonile. Metsakohin ja metsahääled, mis tavaliselt tulevad mediteerides taustaks plaadi pealt on nüüd vägagi LIVE.
Värske õhk täis mesimagusaid lõhnu. Hingad sügavalt enda sisse SUVE lõhna ning hakkad otsima maasikaid. On vaid Sina ja mets ja maasikad. Ja kõik mõtted mis tulevad voolavad Sinust läbi. Mõnus!
Viimasel korral niimoodi mediteerides avastasin, et metsas marjul käimisel on päris palju ühist elu põhimõtete ja reeglitega, mida tasuks järgida:
* Enne maasikale minemist (uue ülesande võtmist) kontrolli soovitusi (kuhu minna?) ja idee toetajaid. Vali endale mõnus seltskond kaasa.
* Vali hoolikalt ja jälgi ka tegureid, mis Sinust ei sõltu – vaata üle ilmateade ning ole valmis lähima kuuse alla varju pugemiseks.
* Ära kunagi piirdu vaid esimese punase laiguga või läbikäidud teede järelkorjamisega. Kui otsid OMA TEED, on sealt alati rohkem noppida ning ka korvi saab palju kiiremini täis.
* Aeg ajalt kontrolli ega Sinuga kaasa tulnud seltskond eksinud pole. Kas kõigil on hää olla ning marju jätkub kõigile?
* Tulemus ei sõltu ainult Sinust, kui on ikka kuiv kevad ja suvi olnud on suurte ja mahlakate maasikate leidmine välistatud. Leia alternatiive – alati võib marjade asemel lihtsalt loodust nautida ning saabuda koju hoopis suure sületäie ravimtaimedega.
* Mida iganes teed naudi seda, otsi ka rutiinses tegevuses positiivseid külgi.
* Hoolitse oma varasalve eest, et oleks mida talvel võtta ja meenutada.
Kui käisin aprillis Lätis koolitamas, siis arutasime oma sõpradega, et Baltikumi majanduse päästab eelkõige meie inimeste oskused ja teadmised mis on säilinud – marjade korjamisest ja oma tarbeks juurvilja kasvatamisest. Meile on see loomulik. Alati pidi aidast või sahvrist midagi võtta olema. Marjad, moosid, kompotid jne. jne. Keskmine lääne-eurooplane peab seda aga õppima. Ka tänane Eesti Päevaleht kirjutab: „Kogenud marjateadlane: mets ja marjad päästavad meid tänavu majandussurutisest!“