Mõni aeg tagasi kirjtasin lihtsa valemi: hoiak + tegutsemine = tulemus.
Ehk kui Sa tulemusega rahul pole, siis on kas vale hoiak või vähene tegutsemine.
Osalesin sel nädalal Swedbank makromajanduse seminaril, kus esines professor Timo J. Santalainen ettekandega "Multinational Business Strategies in Times of Turbulence."
Oma ettekandes tõi ta selle valemi edasi arenduse, mis mulle väga meeldis:
Passion (kirg, energia) + Vision (visioon, miks me midagi teeme) + action (tegutsemine) = peak performance (läbimurdev tulemus)
Kui tegutsemisest ei piisa, oled Sa vaid unistaja - Sa tead, mida Sa tahad, Sul on olemas ka kirg ja energia seda teha, kuid tegudeni ei jõua või isegi kui jõuad, siis lõpetatud ei saa ja asjad jäävad pooleli.
Kui Sa ei tea täpselt, miks Sa teed seda, mida teed, siis oled Sa töönarkomaan - Sul on kirg teha asju ja tegutsed pidevalt, kuid Su tegevustes puudub tegelik mõte ja sisu, siis ei tule ka suurepärast tulemust.
Kui Su tulemused jäävad keskmiseks ja Sa tegelikult oma tulemustega rahul pole, siis jääb väheks kirge ja energiat. Sa küll tead, miks Sa teed, mida Sa teed. Sa oled ka tegutseja, kuid tulemused jäävad keskpäraseks.
pühapäev, 16. november 2008
kolmapäev, 12. november 2008
Mis on õnn ja mis on õnnetus?
Mina usun siiralt, et elus ei ole midagi juhuslikku. Ka see mitte, et seda kirjatükki siin ja praegu loed. Minuni jõudis üks armas mõistujutt, mis kinnitab, et kõik mis meiega elus juhtub juhtub mingil põhjusel ja millegi pärast. Head lugemist:
"Ühes külas elas vaene mees pojaga. Neil oli hobune, kes oli nende kalleim vara. Ühel päeval oli hobune kadunud. Külaelanikud tulid mehele õnnetuse pärast kaastunnet avaldama, mees aga vastas: "kust te teate, et see on õnnetus?"
Mõne aja pärast tuli hobune koju tagasi koos terve karja metsikute hobustega. Mees sai korrapealt rikkaks. Taas tulid külaelanikud talle õnne soovima, mees aga vastas: "Kust te teate, et see on õnn?"
Kui poeg ühel päeval metsikuid hobuseid taltsutas, viskas üks hobune ta seljast maha ja poeg murdis jala. Jalg kasvas küll kokku, aga poeg jäi lonkama. Külaelanikud avaldasid mehele õnnetuse puhul kaastunnet, mees aga vastas: "Kust te teate, et see on õnnetus?".
Varsti puhkes sõda, kõik noored mehed võeti sõjaväkke ja paljud neist said lahinguis surma. Lonkav poeg aga pääses sõjaväest ja elas rahulikult oma kodus edasi."
"Ühes külas elas vaene mees pojaga. Neil oli hobune, kes oli nende kalleim vara. Ühel päeval oli hobune kadunud. Külaelanikud tulid mehele õnnetuse pärast kaastunnet avaldama, mees aga vastas: "kust te teate, et see on õnnetus?"
Mõne aja pärast tuli hobune koju tagasi koos terve karja metsikute hobustega. Mees sai korrapealt rikkaks. Taas tulid külaelanikud talle õnne soovima, mees aga vastas: "Kust te teate, et see on õnn?"
Kui poeg ühel päeval metsikuid hobuseid taltsutas, viskas üks hobune ta seljast maha ja poeg murdis jala. Jalg kasvas küll kokku, aga poeg jäi lonkama. Külaelanikud avaldasid mehele õnnetuse puhul kaastunnet, mees aga vastas: "Kust te teate, et see on õnnetus?".
Varsti puhkes sõda, kõik noored mehed võeti sõjaväkke ja paljud neist said lahinguis surma. Lonkav poeg aga pääses sõjaväest ja elas rahulikult oma kodus edasi."
pühapäev, 2. november 2008
Tagasiside
Kui teeme igapäevaselt oma tööd ja tegemisi, siis väga sageli saame vaid kahesugust tagasisidet oma tööle:
1. tagasiside puudub täiesti
2. tagasiside on keskendunud sellele, mis võiks paremini olla.
Kiita saab siiralt ja südamest eesti ühiskonnas ikka häbematult harva. Võiks olla palju rohkem.
Seepärast on minu tänane soovitus - küsi ise tagasisidet. Kui seda ei saa siis tuleb lihtsalt küsida.
Oktoobris täitus mul ka ilus number - olen nüüd andnud üle 100h koolitusi. :-)
Peale iga koolitust teen enda jaoks kokkuvõtte. Tutvun põhjalikult osalejate tagasiside lehtetega ja teen kaaskoolitaja(tega) täiendava analüüsi. Viimaste koolituste osalejate üldhinnang minule 4 palli süsteemis on 3,7. Olen igati avatud konstruktiivsele kriitikale ja olen veendunud, et alati saab paremini ja alati on ka minul midagi õppida. Koolitamine on juba seepärast nii lahe, et see on kõige suurem enesearendamise võimalus. Minu jaoks.
Nüüd küsisin tagasisidet ka oma kaastreeneritelt.
Kai Roer, kes on mind näinud koolitamas JCI Presenterit, kirjutab nii: " Marju is a trainer that cares for you. She will ensure that her message gets across by study your needs and requirements, adopt her skills and message to the agreed goals and make sure that everybody are able to reach that goal."
Kaaskoolitaja Eestimaalt - Elmo Puidet, kirjutas aga minu suureks üllatuseks ja rõõmuks kohe pika pika jutu. :-) Siin see on!
Marju koolitajana – särav ja jagamisele pühendunud.
Viimase viie-kuue aasta jooksul olen saanud jälgida kõrvalt Marju küpsemist koolitajana. Pisut närviliselt läbiviidud lühikoolitustest on saanud tegusad pool- ja täispäeva koolitused, Marju on saanud „asjade ülerääkijast” selleks kes annab säravate silmadega edasi oma kogemust ja kogutud teadmisi.
Sel aastal (2008) on mul õnestunud viibida ise õpilase rollis Marju koolitustel ning samuti (enda suureks rõõmuks) koos temaga valmistada ette ühte koolituste sarja ning osaleda koos teise ettevalmistuses ja läbiviimises.
Minu kogemus õpilasena:
Koolitused olid ette valmistatud väga hästi – nii slaidid kui infoedastus sinna juurde. Praktilised harjutused vahetusid teooriaga ja andsid selgelt võimaluse proovida kas asjad on nii nagu räägiti just hetk tagasi. Küsimused-vastused osad koolituses toimisid ka tegelikkuses – vastused koolitajalt olid olemas :-), samuti anti piisavalt aega koolitatavatele jagada oma kogemusi ja oma problemaatikat esitada. Koolituse järel tundsin, et mind on raputatud värskeks suhteliselt igapäevases töö- ja eluvaldkonnas ning ma leidsin ka tegelikkuses kasutamiseks mitu huvitavat asja.
Minu kogemus kaaskoolitajana:
On äärmiselt lihtne valmistada ette koolitust koos Marjuga – selline kohusetundlik inimene teeb natuke enne kõik ära kui minusugune „natuke-aega-veel-ju-on-„-persoon jõuab koolituse sisule sügavamalt mõtlema hakata :-). Ilmselgelt on ka Marju pikk töökogemus äris ja juhtimiskogemus ühiskondlikust tegevusest tulnud kasuks – tal on teadmisi tegelikust elust ja oskus neid teadmisi siduda teooriaga.
Koolituse läbiviimisel sain üle hulga aja hea kogemuse, et kahekesi koolitades oli lihtne jätta jutujärg kaaskoolitajale – Marju võttis sujuvalt teema üle ja ei tekkinud katkestusi, koolitatavate huvi ei kadunud korrakski. See toimis ka hetkedel, kus vahepeal olude sunnil tuli vahetus teha mitte kokkulepitud kohtades. Sellistel hetkedel mängib loomulikult oma osa ka see, kas mõlemad koolitajad on kogu koolituse ettevalmistamisel ja teemade arendamisel tegelikult osa võtnud või mitte, kuid peamine oli valmisolek aidata kaaskoolitajat ükskõik millisel ajahetkel. Teine hea kogemus oli, et ei tekkinud ülerääkimist – st üks koolitaja ei hakanud oma arvamusi lisama teise koolitaja esitatavale osale, kui seda just konkreetselt ei palutud. Marju suutis mulle jätta väga hea ruumi oma teadmiste/kogemuste esitamiseks .. ja ma loodan et ka mina ei hüpanud liiga palju sisse tema osadesse :-)
Marju tuhiseb:
Koolitajana on Marju teekond juba natuke kestnud, areng on kiire ja enesekindlus kasvanud. Teemade ring kasvab, samuti toimetuleku oskus ootamatute olukordadega. Julgen soovitada seda noort daami koolitama kohe praegu ükskõik kellele.
Hääd
Elmo
1. tagasiside puudub täiesti
2. tagasiside on keskendunud sellele, mis võiks paremini olla.
Kiita saab siiralt ja südamest eesti ühiskonnas ikka häbematult harva. Võiks olla palju rohkem.
Seepärast on minu tänane soovitus - küsi ise tagasisidet. Kui seda ei saa siis tuleb lihtsalt küsida.
Oktoobris täitus mul ka ilus number - olen nüüd andnud üle 100h koolitusi. :-)
Peale iga koolitust teen enda jaoks kokkuvõtte. Tutvun põhjalikult osalejate tagasiside lehtetega ja teen kaaskoolitaja(tega) täiendava analüüsi. Viimaste koolituste osalejate üldhinnang minule 4 palli süsteemis on 3,7. Olen igati avatud konstruktiivsele kriitikale ja olen veendunud, et alati saab paremini ja alati on ka minul midagi õppida. Koolitamine on juba seepärast nii lahe, et see on kõige suurem enesearendamise võimalus. Minu jaoks.
Nüüd küsisin tagasisidet ka oma kaastreeneritelt.
Kai Roer, kes on mind näinud koolitamas JCI Presenterit, kirjutab nii: " Marju is a trainer that cares for you. She will ensure that her message gets across by study your needs and requirements, adopt her skills and message to the agreed goals and make sure that everybody are able to reach that goal."
Kaaskoolitaja Eestimaalt - Elmo Puidet, kirjutas aga minu suureks üllatuseks ja rõõmuks kohe pika pika jutu. :-) Siin see on!
Marju koolitajana – särav ja jagamisele pühendunud.
Viimase viie-kuue aasta jooksul olen saanud jälgida kõrvalt Marju küpsemist koolitajana. Pisut närviliselt läbiviidud lühikoolitustest on saanud tegusad pool- ja täispäeva koolitused, Marju on saanud „asjade ülerääkijast” selleks kes annab säravate silmadega edasi oma kogemust ja kogutud teadmisi.
Sel aastal (2008) on mul õnestunud viibida ise õpilase rollis Marju koolitustel ning samuti (enda suureks rõõmuks) koos temaga valmistada ette ühte koolituste sarja ning osaleda koos teise ettevalmistuses ja läbiviimises.
Minu kogemus õpilasena:
Koolitused olid ette valmistatud väga hästi – nii slaidid kui infoedastus sinna juurde. Praktilised harjutused vahetusid teooriaga ja andsid selgelt võimaluse proovida kas asjad on nii nagu räägiti just hetk tagasi. Küsimused-vastused osad koolituses toimisid ka tegelikkuses – vastused koolitajalt olid olemas :-), samuti anti piisavalt aega koolitatavatele jagada oma kogemusi ja oma problemaatikat esitada. Koolituse järel tundsin, et mind on raputatud värskeks suhteliselt igapäevases töö- ja eluvaldkonnas ning ma leidsin ka tegelikkuses kasutamiseks mitu huvitavat asja.
Minu kogemus kaaskoolitajana:
On äärmiselt lihtne valmistada ette koolitust koos Marjuga – selline kohusetundlik inimene teeb natuke enne kõik ära kui minusugune „natuke-aega-veel-ju-on-„-persoon jõuab koolituse sisule sügavamalt mõtlema hakata :-). Ilmselgelt on ka Marju pikk töökogemus äris ja juhtimiskogemus ühiskondlikust tegevusest tulnud kasuks – tal on teadmisi tegelikust elust ja oskus neid teadmisi siduda teooriaga.
Koolituse läbiviimisel sain üle hulga aja hea kogemuse, et kahekesi koolitades oli lihtne jätta jutujärg kaaskoolitajale – Marju võttis sujuvalt teema üle ja ei tekkinud katkestusi, koolitatavate huvi ei kadunud korrakski. See toimis ka hetkedel, kus vahepeal olude sunnil tuli vahetus teha mitte kokkulepitud kohtades. Sellistel hetkedel mängib loomulikult oma osa ka see, kas mõlemad koolitajad on kogu koolituse ettevalmistamisel ja teemade arendamisel tegelikult osa võtnud või mitte, kuid peamine oli valmisolek aidata kaaskoolitajat ükskõik millisel ajahetkel. Teine hea kogemus oli, et ei tekkinud ülerääkimist – st üks koolitaja ei hakanud oma arvamusi lisama teise koolitaja esitatavale osale, kui seda just konkreetselt ei palutud. Marju suutis mulle jätta väga hea ruumi oma teadmiste/kogemuste esitamiseks .. ja ma loodan et ka mina ei hüpanud liiga palju sisse tema osadesse :-)
Marju tuhiseb:
Koolitajana on Marju teekond juba natuke kestnud, areng on kiire ja enesekindlus kasvanud. Teemade ring kasvab, samuti toimetuleku oskus ootamatute olukordadega. Julgen soovitada seda noort daami koolitama kohe praegu ükskõik kellele.
Hääd
Elmo
Tellimine:
Postitused (Atom)
