Mina usun siiralt, et elus ei ole midagi juhuslikku. Ka see mitte, et seda kirjatükki siin ja praegu loed. Minuni jõudis üks armas mõistujutt, mis kinnitab, et kõik mis meiega elus juhtub juhtub mingil põhjusel ja millegi pärast. Head lugemist:
"Ühes külas elas vaene mees pojaga. Neil oli hobune, kes oli nende kalleim vara. Ühel päeval oli hobune kadunud. Külaelanikud tulid mehele õnnetuse pärast kaastunnet avaldama, mees aga vastas: "kust te teate, et see on õnnetus?"
Mõne aja pärast tuli hobune koju tagasi koos terve karja metsikute hobustega. Mees sai korrapealt rikkaks. Taas tulid külaelanikud talle õnne soovima, mees aga vastas: "Kust te teate, et see on õnn?"
Kui poeg ühel päeval metsikuid hobuseid taltsutas, viskas üks hobune ta seljast maha ja poeg murdis jala. Jalg kasvas küll kokku, aga poeg jäi lonkama. Külaelanikud avaldasid mehele õnnetuse puhul kaastunnet, mees aga vastas: "Kust te teate, et see on õnnetus?".
Varsti puhkes sõda, kõik noored mehed võeti sõjaväkke ja paljud neist said lahinguis surma. Lonkav poeg aga pääses sõjaväest ja elas rahulikult oma kodus edasi."
kolmapäev, 12. november 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar