Viimasel ajajuhtimiskoolitusel jäid iseseisvate harjutuste juures kõlama mõtted, et palju rohkem on asju, mida tegema PEAB. Ehk siis igasugu ootavad tööd, nädala plaanid, oma elu korrastamine läbi tegevuste prioriteetimise sai igal pool märksõnaks - seda PEAB tegema.
Mina usun siiralt, et elus on ainult 2 asja, mida tõeliselt tegema PEAB. Osajelad andsid seepeale erinevaid vastuseid - hingama peab, sööma peab, makse maksma, magama jne.
Minu meelest on need 2 asja, mida me tõeliselt tegema PEAME siin elus:
1. peab oma vanemate laps olema, ehk siis oma vanemaid me valida ei saa - millisesse riiki, millal ja kuidas sünnime ei ole meie endi teha kui juba siia sündinud oleme.
2 peab ära surema. Valikut pole, ükskord on vaja meil kõigil siit ka ära minna manala teele.
Ülejäänud asjad on meie vaba valiku all - millal, kuidas ja mida me sööme, millal magame, kas ja millal maksame makse jne. jne. Muidugi võib vaielda,et ka suremine võib olla vabatahtlik, siiski on see vaid üks valik, mida me selles elus siis enam korrata ei saa.
Ja kui need kaks PEAB valikut kõrvale jätta on kõik ülejäänud meie endi vaba tahe ja vaba valik.
Konks on siin selles, et kui oled juba midagi valinud ning millegi kasuks otsustanud, muutub see kohustuseks. Ja nüüd on Sul kaks valikut - kas nautida seda mida Sateed või üritad oma kohustustest kõrvale hiilida. Kas teed asju suure rõõmu ja pühendumusega? Või tunned kohustuste koorma raskust?
Vaata üle oma kohustused ja asjad mida tõeliselt tegema PEAB vs. mida tõeliselt teha TAHAD.
Jah võibolla asju, mis tulenevad rolliootustest (naine, mees, abikaasa, lapsevanem vms) või ealistest ootustest (koolieelik vs. koolilõpetaja), kuid enamus asju on ikkagi meie oma vaba tahe. Aeg ajalt tuleb meie teele muidugi ootamatusi ning ootamatuid ootusi ja kohustusi. "Elu käib glofimängu laulukese järgi - ilma ebatasasusteta ei oleks ka siledast murust rõõmu!" Charles Handy "Tühi vihmamantel.
Kui oled omale selle vahe (peab vs. tahan) selgeks teinud, aitab see ka kohustusi palju suurema naudingu ja rõõmuga teha. Usu mind! :-)
pühapäev, 19. oktoober 2008
kolmapäev, 15. oktoober 2008
Poolas koolitamas
Olin 4. oktoobril külas JCI Silesial Poolas linnas nimega Katowice. Poolas on JCI väga huvitavas arengujärgus. Praegu on liikmeid suhteliselt vähe ja kõik nad on mehed.
Käisin seal koolitamas JCI Presenterit - kuidas teha suurepäraseid ja häid presentatsioone.
Ja kuna üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis tänane kokkkuvõte on piltides.
JCI Presenteri avamine. Koolitatavaid on 9 ja koolitajaid 3 - peatreener Kai Roer Norrast ja Andreas Richter Saksamaalt. Koolituse avab peatreener, et siis kogu päeva kestev koolitus meile - abitreeneritele üle anda ja meid toetada.
Elav näide sellest, kuidas presentatsioonde tegemise ajal ei tohi pabertahvli taha pugeda. Kui teed presentatsioone, siis ära mitte kunagi peida ennast - ei pabertahvli, erinevate paberite taha, mis Su käes on või isegi pliiats võib olla tõkkeks Sinu ja Sinu kuulajate vahel.
Koolitatav Adam, kes oli tõenäoliselt rohkem presentatsioone ja esinemisi teinud, kui meie 3 treenerit kokku. Kui sellised inimesed on koolitusel, siis on neil alati 3 võimalust:
Koolituse lõpuring, kus igaüks sai oma isikliku presentatsiooni tegemise kohta tagasisidet. Kõigepealt rääkis ise kuidas ta ennast tundis ja mida teinekord paremini teeks. Siis said sõna kõik osalejad ning seejärel treenerid.
Käisin seal koolitamas JCI Presenterit - kuidas teha suurepäraseid ja häid presentatsioone.
Ja kuna üks pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna, siis tänane kokkkuvõte on piltides.
JCI Presenteri avamine. Koolitatavaid on 9 ja koolitajaid 3 - peatreener Kai Roer Norrast ja Andreas Richter Saksamaalt. Koolituse avab peatreener, et siis kogu päeva kestev koolitus meile - abitreeneritele üle anda ja meid toetada.
Elav näide sellest, kuidas presentatsioonde tegemise ajal ei tohi pabertahvli taha pugeda. Kui teed presentatsioone, siis ära mitte kunagi peida ennast - ei pabertahvli, erinevate paberite taha, mis Su käes on või isegi pliiats võib olla tõkkeks Sinu ja Sinu kuulajate vahel.
Koolitatav Adam, kes oli tõenäoliselt rohkem presentatsioone ja esinemisi teinud, kui meie 3 treenerit kokku. Kui sellised inimesed on koolitusel, siis on neil alati 3 võimalust:
1. lihtsalt minema jalutada
2. istuda nurgas ja terve aeg poriseda ning toriseda
3. olla kohal, õppida ja leida uusi ivasid, ning oma kogemusi teistega jagada.
Adam valis viimase võimaluse ja tema kaasaitamisel oli see koolitus suurepärane. Ja ta ise jäi koolitusega ka väga rahule.
Mõni Adami poolt soovitatud nipp:
* kui kasutad pabertahvlit ja pead midagi kirjutama (eriti suuri arve vms), siis kirjuta need väikese hariliku pliiatsiga pabertahvli üles nurka valmis enne presentatsiooni. See jätab kuulatajatele tõeliselt hea mulje, sest nendele jääb mulje, et Sul on kõik peas.
* kui pead pabertahvlile joonistama, siis joonista samuti pliiatsiga ette. Kõik me teame kui palju on presentatsioonidel olnud kehvi ja naljakaid joonistusi. Seda on võimalik selle lihtsa nipiga vältida.
* kui kasutad powerpointi, siis on väga kasulikud klahvid: B - blind, W - white. Ehk siis saad vahepeal seinalt pildi lihtsalt ära võtta ja keskenduda näiteks vaheküsimuste vastamisele.
* nummerda kindlasti kõik powerpointi lehekülejed. Eriti kui neid on palju. Siis on väga lihtne, et kui keegi küsib midagi lõpus või vahepeal, sellele slaidile tagasi minnes vajutades lihtsalt selle lehe numbri ja enter.
Tunnistus selle aasta JCI Poola presidendile Luckas Niklinskile.
Tunnistus selle aasta JCI Poola presidendile Luckas Niklinskile.
Koolituse lõpuring, kus igaüks sai oma isikliku presentatsiooni tegemise kohta tagasisidet. Kõigepealt rääkis ise kuidas ta ennast tundis ja mida teinekord paremini teeks. Siis said sõna kõik osalejad ning seejärel treenerid.
Koolitus läks suurepäraselt korda. Olen selle kogemuse üle tänulik ja õnnelik. Tegin seekord uusi mooduleid - tunne oma kuulajaid ning efektiivne presenteerimine. Ja mul läks väga hästi. Peatreenerilt sain vaid kiita ja kinnituse, et olen valmis seda koolitust ka ise peatreenerina läbi viima. Lisaks sain kutse järgmisele rahvusvahelisele koolitusüritusele - JCI Viking Weekend. Ja kui ma koolitada seekord ei soovi, siis olen oodatud kogenud koolitajate ringi, kes teistele koolitajatele ja treeneritele tagasisidet annab.
laupäev, 4. oktoober 2008
Finantsmaailm
Olen tööalaselt aastaid olnud lähedalt (siiani olen) seotud finantsmaailmaga. See on hämmastav kui palju on inimestel unistusi, kuid nad ei pane neid kirja. Kui pannakse isegi eesmärgiks, millist töökohta ma tahan või siis nn. uue aasta lubadused (mis tavaliselt lubadusteks jäävadki), siis millised on Sinu finantseesmärgid ja kuidas sa soovid elada, kirjutatakse üles juba märksa vähem. Minu soovitus on selge ja lihtne – pane kirja, kui palju sa tahad, et sul raha oleks. Milliste mugavuste ja omadustega elupaigas tahad oma elu mööda saata? Kuidas igapäevaselt punktist A punkti B jõuda? Millise hariduse tahad anda oma lastele? Millist elu Sa ise tahad elada – kui palju reisida, lõõgastuda ja puhata?
Jah raha annab meile elus teatud vabaduse ja võimaluse. Nüüd võib hea lugeja irooniaga mõelda, et leidis ka aja – majandussrutise ajal oma finantsunistusi kirja panna, kui igakuised kulutused järjest tõusevad, pangalaen kasvab ning majandussurutise kohta tuleb järjest hirjutavamaid teateid. Mulle väga meeldib Warren Buffeti ütlus – "Mõõn on väga hea, siis näeb kohe ära kes alasti ujub." Ja täpselt nii ongi. Kui on mõõn, saad kohe aru, kes on asjatult riske võtnud ja kes avalikkuse ees häbenema peaks. Aga alasti ujumine heas seltskonnas võib olla väga ahvatlev, kuid siiski pöörduda uskumatult piinlikuks olukorraks. Nii on ka Sinu rahakotiga. Kuidas oled oma kulutuste prioriteedid seadnud? Kas julged seda iseendale ausalt tunnistada, et käitud oma rahaga mõistlikult? Või oma kaasale? Julged tutvustada oma igakuist eelarvet saalitäiele inimestele tuttvumiseks ja õppimiseks?
Olen praegu Frankfurdi lennujaamas ja teel Poolasse koolitama! Olen sel aastal juba 5ndat korda lennureisil ja see ei ole veel viimane. Alati kui vaatan jalutades lastega lennukeid üle lendamas (see on neile nii põnev, eriti pimedas) mõtlen ja soovin, et ma tahaksin olla seal lennukis. Ole ettevaatlik ja hoolas oma soovidega, sest need kipuvad täide minema! Nii on see ka minu sooviga rohkem reisida – vahest võib see olla ka väga väsitav ja meeletult aega nõudev.
Siin Frankfurdi lennujaamas on üks tore kohvik ja nende jootraha küsimise purgike tõi mulle naeratuse näole ja inspireeris seda kirjatükki kirjutama. Nende tipi küsimise purgi peale ei olnud kirjutatud – TIPP või lihtsalt jootraha või meelehea. Sinna oli kirjutatud – MINU PORSCHSE KOGUMISKARP :-) ja MINU UUTE PRADA KINGADE SÄÄSTUKARP :-). Ja teenindaja ise oli üliarmas. Ma tõesti usun, et ta saab oma Porsche raha varsti kokku!
Esiteks paneb Sind soovide üles kirjutamine tõeliselt prioriteete seadma – mis on see mis sa tõeliselt soovid ja igatsed. Teiseks lähevad need soovid varem või hiljem täide. Või igast kokkukorjatud ja säästetud pennist võib saada ükspäev Porche! Ehk siis – iga väikene asi võib kokkuvõttes tähendada midagi suurt ja olulist.
Pane oma soovid kirja! Aga ole hoolas, sest need lähevad täide!
Veel armsam kui see vallatu soov on Sul kogu aeg nähtaval läbipaistvast klaasist purgi peal. Rõõmsalt ja optimistlikult! :-) Purki pane regulaarselt oma peenraha ja metallid. Nii tore on vaadata kuidas purk järjest rohkem täis saab.
Jah raha annab meile elus teatud vabaduse ja võimaluse. Nüüd võib hea lugeja irooniaga mõelda, et leidis ka aja – majandussrutise ajal oma finantsunistusi kirja panna, kui igakuised kulutused järjest tõusevad, pangalaen kasvab ning majandussurutise kohta tuleb järjest hirjutavamaid teateid. Mulle väga meeldib Warren Buffeti ütlus – "Mõõn on väga hea, siis näeb kohe ära kes alasti ujub." Ja täpselt nii ongi. Kui on mõõn, saad kohe aru, kes on asjatult riske võtnud ja kes avalikkuse ees häbenema peaks. Aga alasti ujumine heas seltskonnas võib olla väga ahvatlev, kuid siiski pöörduda uskumatult piinlikuks olukorraks. Nii on ka Sinu rahakotiga. Kuidas oled oma kulutuste prioriteedid seadnud? Kas julged seda iseendale ausalt tunnistada, et käitud oma rahaga mõistlikult? Või oma kaasale? Julged tutvustada oma igakuist eelarvet saalitäiele inimestele tuttvumiseks ja õppimiseks?
Olen praegu Frankfurdi lennujaamas ja teel Poolasse koolitama! Olen sel aastal juba 5ndat korda lennureisil ja see ei ole veel viimane. Alati kui vaatan jalutades lastega lennukeid üle lendamas (see on neile nii põnev, eriti pimedas) mõtlen ja soovin, et ma tahaksin olla seal lennukis. Ole ettevaatlik ja hoolas oma soovidega, sest need kipuvad täide minema! Nii on see ka minu sooviga rohkem reisida – vahest võib see olla ka väga väsitav ja meeletult aega nõudev.
Siin Frankfurdi lennujaamas on üks tore kohvik ja nende jootraha küsimise purgike tõi mulle naeratuse näole ja inspireeris seda kirjatükki kirjutama. Nende tipi küsimise purgi peale ei olnud kirjutatud – TIPP või lihtsalt jootraha või meelehea. Sinna oli kirjutatud – MINU PORSCHSE KOGUMISKARP :-) ja MINU UUTE PRADA KINGADE SÄÄSTUKARP :-). Ja teenindaja ise oli üliarmas. Ma tõesti usun, et ta saab oma Porsche raha varsti kokku!
Esiteks paneb Sind soovide üles kirjutamine tõeliselt prioriteete seadma – mis on see mis sa tõeliselt soovid ja igatsed. Teiseks lähevad need soovid varem või hiljem täide. Või igast kokkukorjatud ja säästetud pennist võib saada ükspäev Porche! Ehk siis – iga väikene asi võib kokkuvõttes tähendada midagi suurt ja olulist.
Pane oma soovid kirja! Aga ole hoolas, sest need lähevad täide!
Veel armsam kui see vallatu soov on Sul kogu aeg nähtaval läbipaistvast klaasist purgi peal. Rõõmsalt ja optimistlikult! :-) Purki pane regulaarselt oma peenraha ja metallid. Nii tore on vaadata kuidas purk järjest rohkem täis saab.
Tellimine:
Postitused (Atom)
