Käisin eelmisel nädalal kahel korral metsas maasikal. Marjad on sel aastal eriti suured ja ilusad. Soovitan soojalt kõigile – mine metsa!Marjade korjamine on nii mõneski mõttes vägagi sarnane meditatsioonile. Metsakohin ja metsahääled, mis tavaliselt tulevad mediteerides taustaks plaadi pealt on nüüd vägagi LIVE.
Värske õhk täis mesimagusaid lõhnu. Hingad sügavalt enda sisse SUVE lõhna ning hakkad otsima maasikaid. On vaid Sina ja mets ja maasikad. Ja kõik mõtted mis tulevad voolavad Sinust läbi. Mõnus!
Viimasel korral niimoodi mediteerides avastasin, et metsas marjul käimisel on päris palju ühist elu põhimõtete ja reeglitega, mida tasuks järgida:
* Enne maasikale minemist (uue ülesande võtmist) kontrolli soovitusi (kuhu minna?) ja idee toetajaid. Vali endale mõnus seltskond kaasa.
* Vali hoolikalt ja jälgi ka tegureid, mis Sinust ei sõltu – vaata üle ilmateade ning ole valmis lähima kuuse alla varju pugemiseks.
* Ära kunagi piirdu vaid esimese punase laiguga või läbikäidud teede järelkorjamisega. Kui otsid OMA TEED, on sealt alati rohkem noppida ning ka korvi saab palju kiiremini täis.
* Aeg ajalt kontrolli ega Sinuga kaasa tulnud seltskond eksinud pole. Kas kõigil on hää olla ning marju jätkub kõigile?
* Tulemus ei sõltu ainult Sinust, kui on ikka kuiv kevad ja suvi olnud on suurte ja mahlakate maasikate leidmine välistatud. Leia alternatiive – alati võib marjade asemel lihtsalt loodust nautida ning saabuda koju hoopis suure sületäie ravimtaimedega.
* Mida iganes teed naudi seda, otsi ka rutiinses tegevuses positiivseid külgi.
* Hoolitse oma varasalve eest, et oleks mida talvel võtta ja meenutada.
Kui käisin aprillis Lätis koolitamas, siis arutasime oma sõpradega, et Baltikumi majanduse päästab eelkõige meie inimeste oskused ja teadmised mis on säilinud – marjade korjamisest ja oma tarbeks juurvilja kasvatamisest. Meile on see loomulik. Alati pidi aidast või sahvrist midagi võtta olema. Marjad, moosid, kompotid jne. jne. Keskmine lääne-eurooplane peab seda aga õppima. Ka tänane Eesti Päevaleht kirjutab: „Kogenud marjateadlane: mets ja marjad päästavad meid tänavu majandussurutisest!“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar