teisipäev, 26. veebruar 2008

Milleks mulle koolitus?

Mul oli kunagi üks töökaaslane, kes oli kategooriliselt koolituste vastu. Ta oli täiesti veendunud, et koolitused on ainult aja raiskamine – mõtle kui palju ma jõuan tööd samal ajal ära teha - oli tema lemmiklause. Tema arvates arenes ta palju rohkem siis, kui ta ise raamatuid luges. Eelkõige ilukirjanduslikke. Seda selleks, et avardada oma maailmapilti. Sest vanale koerale ju uusi trikke ei õpeta! ?
USAs tehti uuring, kus uuriti kui paljud inimesed hakkavad pärast koolitust ka õpitut rakendama. Ja tulemused olid hämmastavad:
* 55% ei proovinud üldse õpitut rakendada;
* 20% mõtles, et võiks proovida kasutada uusi oskusi, kuid ei jõudnud sinnamaani;
* 10% proovis õpitut natuke kasutada;
* 15% proovis ja sai positiivseid tulemusi.
Milleks meile siis koolitused?

Eelkõige peab inimene ise tahtma koolitatud saada ja tulema koolitusele avatud südamega. Lars Hajslund ütleb selle kohta – Training should dare to be in the areas of life, where development not necessarily feels good, but definitely is good. Ehk siis areng ei tule alati lihtsalt kätte – sageli tuleb see läbi õppetundide, mis võivad ka haiget teha. Ja selliseks arenguks peab inimene ise valmis olema.

Teine asi on see kuidas inimesed mõistavad edastatavat sõnumit. Kui vaid ise raamatut lugeda, siis omandatud maht sellest on vaid 7%. Kui lisada sellele tekstile ja sõnadele hääle toon, intonatsioon ja hääle tugevus on mõistmine 38%. Ja kui lisada sellele veel kehakeel on mõistmine ja arusaamine öeldust 55%. Ehk siis kui tahad kellegagi riidu minna siis väljenda oma emotsioone emailiga. Võid kindel olla, et teine pool nägemata ja kuulmata Sinu tegelikku emotsiooni selle taga võib mõista Sind täiesti teisiti. Olen ise samasse ämbrisse korduvalt astunud. See on minu õppimise koht.
Koolitustel on võimalus õpitut omandada ja sõnumit mõista ikka mitmeid kordi suurem, kui vaid ise raamatuid lugedes. Ise mäletan ülikooli ajal eksameid tehes, kuidas mõnda vastust kirjutades tuli lisaks lektori jutule meelde tema hääletoon, kehahoiak ja kus ta siis parajasti ruumis seisis. Tuleb tuttav ette!

Kolmas asi on koolituse ülesehitus ja vorm. Ei mingit igavad loengupidamist! Sest kui mina koolitajana koolitustel räägin, siis õpin sellest kõige rohkem mina ise. Selleks, et koolitatavad ka õpiks annan neile võimaluse koolitusel kaasa rääkida. Seda siis läbi erinevate rühmatööde, arutelude, rollimängude ja õpitu järeleproovimise kaudu. Katrin Aedma oma firma kodulehel toob need õpitu omandamise protsendid kenasti ära.

Koolitaja saab igal koolitusel olla vaid giidiks, sellel enesearendamise teel. Iga inimene ise peab oma enesearendamise rada ikka ise käima. Oma ämbreid kolistama, oma kividest ja kändudest üle saama. Haiget saades jälle püstipäi ja targemana edasi minema.

Kommentaare ei ole: